Karistused

Trahvid rikkumiste eest

EU AI Act näeb ette märkimisväärsed, raskuse järgi astmestatud trahvid, võrreldavad GDPR-iga, tippotsas isegi kõrgemad. Kes määrust rikub, riskib karistustega, mis võivad mõjutada kogu ettevõtet.

EU AI Act-i kolm trahvisastet

Määrus jagab trahvid rikkumise raskuse järgi kolme selgelt määratletud astmesse. Oluline: kehtib kummagi väärtuse suurem, kas fikseeritud maksimumsumma eurodes või protsent ülemaailmsest aastakäibest. VKEde ja idufirmade puhul kehtib seevastu väiksem summa ülempiirina (üksikasjad allpool).

1. aste: Keelatud praktikad

Kuni 35 miljonit € või 7 % ülemaailmsest aastakäibest, üksnes keelatud tehisintellekti praktikate rikkumiste puhul artikli 5 alusel, näiteks sotsiaalne skoreerimine ametiasutuste poolt või manipulatiivsed süsteemid, mis õõnestavad inimeste käitumist.

2. aste: Muud kohustused

Kuni 15 miljonit € või 3 % ülemaailmsest aastakäibest, pakkujate või juurutajate kohustuste rikkumise eest, sealhulgas tehisintellekti pädevuse kohustus artikli 4 alusel. See aste puudutab enamikku ettevõtteid.

3. aste: Valeandmed

Kuni 7,5 miljonit € või 1,5 % ülemaailmsest aastakäibest, valeandmete või eksitava teabe esitamise eest riiklikele turujärelevalveasutustele või ELi tehisintellekti büroole kontrollide või teavitamiskohustuste raames.

Trahvi suuruse hindamisel võtavad ametiasutused arvesse muu hulgas rikkumise raskust ja kestust, ning seda, kas ettevõte on võtnud asjakohaseid meetmeid. Töötajate dokumenteeritud koolitus on üks selline kergendav tõend.

Kes trahve määrab?

EU AI Act-i täitmist tagavad riiklikud turujärelevalveasutused vastavates ELi liikmesriikides. Iga liikmesriik nimetab ühe või mitu pädevat asutust, kes viivad läbi kontrolle, uurivad kaebusi ja võivad rikkumiste korral karistusi määrata.

Euroopa tasandil koordineerib Euroopa tehisintellekti büroo (European AI Office) GPAI-mudelite järelevalvet ja tagab määruse ühtse kohaldamise üle riigipiire. Ettevõtted, kes tegutsevad piiriüleselt, võivad olla mitme liikmesriigi asutuste kontrolli all. Selleks vajalik õigusraamistik tuleneb vahetult EU AI Act-ist.

Erisäte VKEde ja idufirmade jaoks

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning idufirmadel on EU AI Act-is eripärane kaitse ebaproportsionaalselt suurte karistuste eest: trahvi arvutamisel kehtib nende puhul kummagi väärtuse (fikseeritud summa või protsent ülemaailmsest aastakäibest) väiksem ülempiirina, samas kui suurte ettevõtete puhul on määrav suurem summa.

Praktikas tähendab see: väikese käibega idufirma maksab 2. astme rikkumise korral maksimaalselt käibe protsendi, kui see jääb alla 15 miljoni €, mitte paušaalset maksimumsummat. See kaitseklausel ei vabasta aga VKEsid kohustustest endist. Eelkõige kehtib tehisintellekti pädevuse kohustus artikli 4 alusel sõltumata ettevõtte suurusest kõigile, kes kasutavad tehisintellekti ametialaselt.

Millest alates ähvardavad trahvid?

EU AI Act-i sanktsiooninormid ei jõustu kõik korraga. Ajakava on määrav küsimuse jaoks, milliseid trahve saab millest alates tegelikult määrata:

Alates 2. veebruarist 2025: artikli 5 keelud (keelatud tehisintellekti praktikad) ja tehisintellekti pädevuse kohustus artikli 4 alusel kehtivad, ja sellega ka vastavad trahvikoosseisud 1. ja 2. astme osas nende valdkondade jaoks. Kes pole veel tegutsenud, liigub juba sanktsioneeritaval alal.
Alates 2. augustist 2025: üldised sanktsiooninormid kehtivad täies ulatuses, kõigi muude pakkuja- ja juurutajakohustuste rikkumiste eest, sealhulgas üldotstarbeliste GPAI-mudelite nõuded.
Alates 2. augustist 2026: kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide ulatuslikud kohustused jõustuvad, mistõttu saab ka selle valdkonna rikkumiste eest trahve määrata.

Kõik tähtajad, üleminekusätted ja erandid selgitab tähtaegade leht üksikasjalikult.

Kuidas ettevõtted trahve väldivad

Parim kaitse trahvide vastu on tõendatav vastavus — mitte üksnes kohustuste täitmine, vaid nende dokumenteeritud tõendamine ametiasutustele. Kes ei suuda kontrolli korral tõendeid esitada, riskib karistustega ka siis, kui ta tegelikult eeskirju järgib.

Tehisintellekti pädevus artikli 4 alusel tagada: töötajatel, kes kasutavad tehisintellekti, peavad olema asjakohased teadmised kasutatavate tehisintellekti süsteemide toimimisest, riskidest ja piirangutest. See kehtib juurutajatele igast suurusjärgust, üksikettevõtjast kontsernini.
Koolitused sertifitseeritult dokumenteerida: kontrollitav EU AI Act koolitus automaatse auditijäljega näitab ametiasutustele, et ettevõte on aktiivselt ja tõendatavalt hoolsust tagada püüdnud. See tõend mõjub trahvi määramisel kergendavalt.
Tehisintellekti kasutus inventeerida: koostage täielik ülevaade, milliseid tehisintellekti süsteeme millistes protsessides kasutatakse ja millisesse riskiklassi need kuuluvad. Ainult see, kes teab, mida kasutab, saab vastavalt tegutseda.
Tähtaegu silmas pidada: tegutsege õigeaegselt enne tähtaegade lehel olevaid peamisi kuupäevi, eriti 2. augustit 2025 ja 2. augustit 2026.

Korduma kippuvad küsimused

Kas trahve saab määrata ka väikeste vigade eest?

Mitte iga rikkumine ei too automaatselt kaasa maksimaalset trahvi. Suurus sõltub rikkumise raskusest, kestusest ja tahtlusest ning sellest, kas ettevõte on teinud koostööd ja võtnud meetmeid. Siiski ei tohiks ka näiliselt väiksemaid rikkumisi — näiteks tehisintellekti pädevuse dokumentatsiooni puudumist artikli 4 alusel — alahinnata. Täiendavaid vastuseid kohustuste ja erandite kohta kogub meie KKK-leht.

Kas trahv kehtib töötaja või ettevõtte kohta?

Trahvid on suunatud ettevõttele tervikuna, mitte üksikutele töötajatele. Käibe protsendi aluseks on ettevõtte või kontserni ülemaailmne kogukaive — mitte ühe asukoha ega tütarettevõtte oma. See muudab protsendilised ülempiirid oluliseks eelkõige rahvusvahelistele ettevõtetele ja rõhutab, miks on süsteemne, laiaulatuslik töötajate koolitamine nii oluline. Täieliku õigusraamistiku selgitab leht EU AI Act: ülevaade.

Koolitage meeskonda kohe Tehisintellekti pädevuse kohustusele

Märkus: see ülevaade on informatiivne ega kujuta endast õigusnõustamist.