Artikkel 4

Tehisintellekti pädevuse kohustus EU AI Act art. 4 alusel

Jah, meetmete osas: alates 2. veebruarist 2025 peavad ettevõtted, kes on tehisintellektisüsteemide pakkujad või juurutajad, võtma meetmeid oma töötajate tehisintellekti pädevusega seoses. Artikkel 4 ei kirjuta ette kindlat koolitusvormi.

Alates 27. juulist 2026 nõuab artikkel 4, et pakkujad ja juurutajad võtaksid meetmeid oma töötajate tehisintellekti pädevuse arendamise toetamiseks. Kindlat pädevuse taset ei pea nad garanteerima. Kuni 26. juulini 2026 oli kohustuse sisu tagada oma parima suutlikkuse piires piisav tehisintellekti pädevus.

Kas tehisintellekti koolituskohustus on olemas?

Artikkel 4 nõuab tehisintellekti pädevuse meetmeid, kuid ei kirjuta ette kindlat koolitusvormi ega garanteeri pädevuse taset. Lõike 1 sõnastus praegu kehtivas redaktsioonis:

„Tehisintellektisüsteemide pakkujad ja juurutajad võtavad meetmeid, et toetada oma töötajate ja muude nende nimel tehisintellektisüsteemide käitamise ja kasutamisega tegelevate isikute tehisintellektipädevuse arendamist, võttes arvesse nende tehnilisi teadmisi, kogemusi, haridust ja koolitust ning konteksti, milles tehisintellektisüsteeme tuleb kasutada, ning arvestades isikuid või isikute rühmi, kelle puhul tehisintellektisüsteeme kasutatakse. See kohustus ei nõua pakkujatelt ega juurutajatelt ühegi isiku tehisintellektipädevuse teatava taseme tagamist.“

Allikas: määruse (EL) 2024/1689 art. 4 lõige 1 määruse (EL) 2026/1744 redaktsioonis, EUR-Lex

EU AI Act-i artikkel 4 nimetab seega kriteeriume, kuid mitte õppekava: arvesse tuleb võtta asjaomaste isikute tehnilisi teadmisi, kogemusi ning haridust ja koolitust, konteksti, milles tehisintellektisüsteemi kasutatakse, ning isikuid või isikute rühmi, kelle puhul seda kasutatakse. Sageli räägitakse tehisintellekti „koolituskohustusest“. Koolitust artikkel 4 selgesõnaliselt ette ei kirjuta; see on siiski lihtne meede, mis jõuab kõigi asjaosalisteni.

Tähtis: tehisintellekti pädevuse kohustus kehtib peaaegu igale ettevõttele, mis kasutab tehisintellekti ametialaselt, sõltumata valdkonnast, ettevõtte suurusest ega süsteemi riskiklassist.

Mis muutus 27. juulil 2026?

27. juulil 2026 jõustus määrus (EL) 2026/1744 (digivaldkonna koondpakett) ja sõnastas artikli 4 uuesti. Seni pidid pakkujad ja juurutajad võtma meetmeid, et oma parima suutlikkuse piires tagada, et nende töötajatel on piisav tehisintellekti pädevus. Pärast muudatust võtavad nad meetmeid, et toetada tehisintellekti pädevuse arendamist, ja selgesõnaliselt ei pea garanteerima kindlat taset. Lisaks peavad komisjon ja liikmesriigid toetama ettevõtteid, eelkõige VKEsid, selle kohustuse täitmisel. Kohustus jääb kehtima, selle sisu on uuesti sõnastatud: see kehtib alates 2. veebruarist 2025, alates 27. juulist 2026 uues sõnastuses.

Millest alates kehtib tehisintellekti pädevuse kohustus?

Artikkel 4 kehtib alates 2. veebruarist 2025, EU AI Act-i esimesest tähtpäevast, mil lisaks teatud tehisintellekti praktikate keelule muutus pädevuse kohustus vahetult kohaldatavaks. Alates 27. juulist 2026 kehtib see uues sõnastuses. Ettevõtted, kes pole seni meetmeid võtnud, peaksid sellega peagi alustama. Kõik ülejäänud tähtajad, sealhulgas kõrge riskiga tehisintellekti kohustused alates 2. detsembrist 2027 (III lisa) või 2. augustist 2028 (I lisa), on koondatud tähtaegade lehele.

Kellele kohustus kehtib?

Artikkel 4 kehtib tehisintellektisüsteemide pakkujatele ja juurutajatele, st kahele peamisele rühmale, mida EU AI Act eristab:

Pakkujad

Kes arendab tehisintellektisüsteemi või laseb selle välja töötada ning laseb selle oma nime või kaubamärgi all turule või võtab kasutusele (art. 3 punkt 3).

Juurutajad

Kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud isiklik, mitte kutsealane kasutus (art. 3 punkt 4). See on üldjuhul ettevõte, mitte üksik kasutaja.

Kõik ettevõtte suurused

Olgu suurkontsern, VKE või idufirma: artikkel 4 ei tunne minimaalset suurust. Erandid kohaldamisalast sätestab artikkel 2, näiteks riikliku julgeoleku, üksnes teadus- ja arendustegevuse või isikliku kasutuse kohta.

Iga riskiklass

Ka lihtsate tehisintellekti tööriistade kasutamine — näiteks tekstiloome või pilditöötluse jaoks — kohustab võtma meetmeid pädevuse arendamiseks.

Ka see, kes tehisintellekti ainult kasutab ja ei arenda, on juurutajana artikliga 4 hõlmatud (art. 3 punkt 4, art. 4). Juurutaja on ettevõte, mis kasutab tehisintellektisüsteeme oma volituste alusel; meetmed on suunatud isikutele, kes töötavad nendega ettevõtte nimel. Rollide ja seaduse riskipõhise lähenemise kohta lähemalt leheküljel EU AI Act ühe pilguga.

Mida tähendab tehisintellekti pädevus konkreetselt?

Art. 3 punkt 56 määratleb tehisintellektipädevuse järgmiselt: „oskused, teadmised ja arusaamine, mis võimaldavad pakkujatel, juurutajatel ja mõjutatud isikutel, võttes arvesse nende käesolevas määruses sätestatud õigusi ja kohustusi, tehisintellektisüsteeme teadlikult juurutada ja suurendada teadlikkust tehisintellekti võimalustest ja riskidest ning võimalikust kahjust, mida see võib põhjustada“. Praktikas tähendab see, et töötajad peaksid — vastavalt oma rollile — mõistma:

  • kuidas tehisintellekti süsteemid põhimõtteliselt töötavad, kus on nende piirid ja miks nad võivad vigu teha;
  • millised võimalused ja riskid konkreetse kasutusega kaasnevad, näiteks moonutused, nn „hallutsinatsioonid" või privaatsusprobleemid;
  • kuidas tehisintellekti tulemusi kriitiliselt hinnata, kahtluse alla seada ja vajadusel korrigeerida;
  • millised juriidilised ja eetilised raamistikud — eelkõige EU AI Act — kehtivad nende igapäevatöö jaoks.

Praktikast: pädevus ei ole ühekordne seisund, uued tehisintellekti tööriistad nõuavad uusi hinnanguid. Koolitusi on mõistlik regulaarselt korrata ja ajakohastada; kindlat tähtaega selleks artikkel 4 ei nimeta.

Kuidas ettevõtted kohustust täidavad?

Ettevõtted täidavad kohustuse meetmetega, mis arvestavad asjaosaliste teadmisi, kogemusi, haridust ja kasutuskonteksti; kindlat vormi artikkel 4 ette ei kirjuta. Artikkel 4 ei nõua dokumenteerimist selgesõnaliselt, kuid see on kõige lihtsam viis võetud meetmeid hiljem arusaadavalt selgitada. Lihtne meede on dokumenteeritud koolitus koos teadmistetestiga ja individuaalse tunnistusega. AI-Konform-koolitus katab nelja lektsiooniga kõik olulised teemaplokid: Sissejuhatus EU AI Act'i, Riskiklassid, Kohustused & tehisintellekti pädevus ja Tehisintellekti alused. Formaat on kompaktne, 30 kuni 60 minutit inimese kohta, et ka suured meeskonnad saaksid koolituse läbida ilma pika tööseisakuta. Lõputesti järel saavad osalejad isikliku tunnistuse; ettevõte saab automaatselt auditiaruande (CSV/PDF, kasutatav ka Vanta ja ISO 27001 audititeks) ja vastavusskoori tõendina võetud meetmete kohta audiitoritele ja ametiasutustele.

  • Kaardistage ettevõttes tehisintellekti kasutus ja tuvastage asjaomased rollid.
  • Koolitage töötajaid vastavalt rollile ja kasutuskontekstile: põhikoolitus kõigile ning lisaks juhendamine konkreetselt kasutatavate süsteemide kohta, kõik oma eelistatud keeles.
  • Arhiveerige osalemine, testiulemus ja tunnistus kontrollitavalt.

Mida mõiste „tehisintellekti juhiluba“ tähendab, selgitab meie juhend Tehisintellekti juhiluba.

Tehisintellekti pädevuse tõend: mida peaksite dokumenteerima?

Artikkel 4 ei nõua formaalset tehisintellekti pädevuse tõendit. Kui ametiasutus küsib, peaksite siiski suutma näidata, milliseid meetmeid olete võtnud. Kompaktne dokumentatsioon hõlmab:

  • milliseid tehisintellektisüsteeme kasutatakse ja millised rollid nendega töötavad,
  • milliseid meetmeid olete võtnud, näiteks koolitus, konkreetsete tööriistade tutvustus või tehisintellekti poliitika, igaüks kuupäeva ja sisuga,
  • kes osales ja millise tulemusega, näiteks testis,
  • millal te meetmeid värskendate, näiteks kui lisandub uusi tehisintellekti tööriistu,
  • kes ettevõttes selle eest vastutab.

Euroopa Komisjon avaldab oma kesksel teabeplatvormil praktilisi näiteid selle kohta, kuidas ettevõtted kohustust täidavad (art. 4 lõige 2).

Mis juhtub rikkumise korral?

Artikli 4 kohta ei ole EU AI Act-is eraldi trahvikoosseisu: art. 99 lõiked 3 kuni 5 artiklit 4 ei nimeta. Need trahviastmed (kuni 35 miljonit € või 7 % keelatud praktikate eest artikli 5 alusel, kuni 15 miljonit € või 3 % teatud muude kohustuste eest) puudutavad muid rikkumisi. Sanktsioonid artikli 4 rikkumise eest määravad liikmesriigid (art. 99 lõige 1); need võivad olla trahvid, hoiatused või mitterahalised meetmed. Kaudselt võib tehisintellekti pädevusel olla tähtsust muude kohustuste puhul, näiteks art. 26 lõike 2 korral: kõrge riskiga tehisintellekti üle inimjärelevalvet tohivad teostada ainult isikud, kellel on vajalik pädevus, koolitus ja volitus (alates detsembrist 2027 või augustist 2028). Sanktsioonidest sõltumata jääb tehisintellekti pädevuse edendamine strateegiliseks ülesandeks. Kõik trahviastmed ja vastavad rikkumiskoosseisud selgitab trahvide leht üksikasjalikult.

Korduma kippuvad küsimused tehisintellekti pädevuse kohustuse kohta

Kas AI Act-i alusel on koolituskohustus?

Mitte selgesõnaliselt. Artikkel 4 nõuab tehisintellekti pädevuse edendamise meetmeid, kuid ei kirjuta ette vormi, ei koolitust ega tunnistust. Dokumenteeritud koolitus on lihtne meede, sest see jõuab kõigi asjaosalisteni ning talletab osalemise ja tulemuse. Kuidas see AI-Konformiga käib, näitab leht EU AI Act koolitus.

Kas tehisintellekti kohustuslik koolitus on olemas?

Ei. EU AI Act ei kirjuta ette kohustuslikku koolitust kindla sisu, mahu või lõpetamisega. Artikkel 4 nõuab meetmeid, mis arvestavad osaliste teadmisi, kogemust, haridust ja kasutuskonteksti; millised need on, otsustab ettevõte.

Kas töötajaid peab koolitama tehisintellekti ekspertideks?

Ei. Artikkel 4 nõuab meetmeid pädevuse edendamiseks, mis arvestavad rolli, eelteadmisi ja kasutatavat tehisintellekti süsteemi. Kindlat taset ei pea garanteerima. Ametnik, kes kasutab aeg-ajalt tehisintellekti tekstiassistenti, ei vaja sügavaid tehnilisi teadmisi. Oluline on, et ta teaks tööriista piire, hindaks tulemusi kriitiliselt ja teaks, kus asuvad juriidilised piirid. Kompaktne koolitus teadmistetesti ja individuaalse tunnistusega on lihtne, hästi dokumenteeritav meede artikli 4 alusel.

Kas kohustus kehtib ka siis, kui kasutame tehisintellekti vaid aeg-ajalt?

Jah. Artikkel 4 ei nimeta kasutamise minimaalset sagedust. Kui teie ettevõte kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, on see juurutaja (art. 3 punkt 4) ja võtab meetmeid nende isikute jaoks, kes sellega töötavad, ka siis, kui nad seda teevad vaid aeg-ajalt. Täiendavaid vastuseid levinud küsimustele EU AI Act-i, tähtaegade ja koolituse kohta kogub meie KKK-leht.

Kas ma vajan tehisintellekti pädevuse tõendit?

Ei. Artikkel 4 ei nõua formaalset tõendit, tunnistust ega ametlikku sertifitseerimist. Kes soovib artikli 4 kohast tehisintellekti pädevust tõendada, dokumenteerib võetud meetmed: kes millal milles osales. Täpselt seda talletavad AI-Konformi osalemistunnistus iga inimese kohta ja auditiaruanne. Lisateave lehel EU AI Act koolitus.

Kas tehisintellekti pädevuse kohta on olemas ametlik sertifikaat?

Ei. Artikkel 4 ei näe ette ametlikku sertifikaati ega tehisintellekti pädevuse sertifitseerimise kohustust. Koolituspakkujate tunnistused, sh AI-Konformi osalemistunnistus, tõendavad võetud meedet; ametlik tõend need ei ole.

Kes kontrollib tehisintellekti pädevust?

Iga ELi liikmesriik määrab riiklikud turujärelevalveasutused, kes jälgivad EU AI Act-i järgimist (art. 70). Sanktsioonid artikli 4 rikkumise eest kehtestavad liikmesriigid (art. 99 lõige 1). Kui ametiasutus küsib, näitavad teie dokumenteeritud meetmed, mida olete teinud. Vastutusest lähemalt leheküljel Trahvid.

Koolitage meeskonda kohe Avastage koolitust

Märkus: see artikkel on üldiseks teavitamiseks ega kujuta endast õigusnõustamist.